Poliitiline liikumine

Poliitiliseks liikumiseks võib lugeda igat inimeste organiseeritud gruppi, kes tegeleb mingil määral poliitikaga ja osaleb ise poliitikas.

Nendeks võivad olla:

• Parteid ja erakonnad
• Mittetulundusühingud
• Klubid
• Ametiühingud

Poliitikas osalejate tüübid on (aktiivsuse järjekorras):

1. revolutsionäärid – kasutavad vägivalda riigikorra vastu;
2. protestijad – korraldavad meeleavaldusi, keelduvad täitmast teatud seadusi;
3. parteiaktivistid – parteiliikmed, kes tegelevad partei poliitika loomise ja kujundamisega, osalevad valimistel;
4. kogukonnaaktivistid – aktiivsed kohalike probleemide lahendamisel;
5. "suhtlejad" (inglise keeles communicators) – kirjutavad ajakirjanduses, on poliitikast teadlikud ja osalevad poliitilistes diskussioonides;
6. lepingulised spetsialistid – aitavad kohalikke või riiklike ametnikke teatud kindlate probleemide lahendamisel;
7. hääletajad;
8. toetajad ja patrioodid – maksavad makse, armastavad isamaad;
9. mitteaktiivsed.

Poliitiline sotsialiseerumine on protsess, mille käigus inimene omandab oma orientatsioonid (kognitiivsed, afektiivsed, hinnangulised) poliitilise maailma suhtes.

Poliitilise sotsialiseerumise mõjutajad:

• perekond – esimene ja kõige kauakestvam poliitilise sotsialiseerumise mõjutaja. Näiteks: USA-s võib olla juba 7-aastane laps pooldada vanemate eelistatud parteid. Türannist isa võib last poliitikas mitte osalema julgustada;
• kool – riigi jaoks tähtsaim poliitilise sotsialiseerumise mõjutaja. Näiteks: autoriteetne õpetaja, õpetuse sisu on riigi enda määrata;
• tutvusringkond – inimene võtab pikapeale omaks, mida teised temasarnased inimesed mõtlevad. Hiinas tuli poliitikat sõpradega arutada, et seda, kes teisiti mõtleb, saaks ümber veenda;
• meedia ja kultuur – kuna poliitika on subjektiivne, on ka selle kajastamine meedias subjektiivne. Iga partei proovib läbi suruda oma arvamust. Samuti saab kultuuri kaudu kujundada inimeste poliitilist orientatsiooni. Näiteks: tsensuur, kinodes teatud filmide näitamine, räppmuusika;
• sündmused – näiteks: mingi tegevus ühe riigi poolt kujundab inimeste arvamust tollest riigist, näiteks sõda ja patsifism.